meritint

Üks waras rääkis teisele:

Mul` lääb ka kaunis kenaste

Kui warastan, ei keegi tea

Kui kinni lään, on jälle hea

Mul sool ja leib on keelmata

Ei pruugi ennast waewata

Kui varastada või soola kaevandada ei viitsi, ärgem siiski poodi mingem. Käigem turul. Käigem turul. Käigem turul. Uksel tulid vastu vurrudega papi ja kepiga käiv daam punases palitus. Kass Basilio ja rebane Aliis. Munamüüjad on kanade nägu kõik. Kalaletis rääkis imearmas mutike ümbritsevaile, et kuumsuitsu meritinti pidid vanemad tema pärast kogu aeg ostma ja nüüd tahab proovida, et kas ikka on sama maitsega. Mutike muutus seda rääkides paariks hetkeks seitsekümmend aastat nooremaks - väikseks tüdrukuks oma meritintidega.
Meritint peaks tegelikult olema seepiatint.

olgu tervitatud esimene mai,

või siiski mitte ehk, või siiski just, et pääseda sest lootusetust ahjukütmisest, mis aheldab koju ahjuroobi külge ja paneb vanainimese igavusest blogitsema.
eelmisest kätlemisstseremooniast internetis - koduleheküljest - on üle kümne aasta möödas.
areng võiks olla unistuski. kirjutamine võiks olla kummardus kindlale lugejale. aga ei.

siinkohal olekski paslik lõpetada