pimmed, minge nurka häbenema

kuumus muutis huumuseks, mis hoolega voolit ja hoit - ait

Magasin taas tol kolmapäeval. Magasin ja nägin unes, kuidas Uhuu peldik, mis väga kipakas ongi, laguneb silme all, käriseb pooleks kui templi eesriie. Edasi ei tea, mis juhtus, sest tuli ema äratama ja hakkas mind ette valmistama halva uudise – et Uhuu ait on maha põlenud - kuulmiseks. Ettevalmistused olid nii suurejoonelised, et olin juba arvestanud võimalusega, et terve küla on katku surnud või peninukkide poolt rüüstatud. Ühe aida mahapõlemine ei viinudki eriti rivist välja. Ühe aida, mille poolest on enamik nähtud talumuuseume tikutopsid eelmise kümnendi tikkudega… Ma olen kindlasti see “kui need palgid räägiksid” tüüp. “Kui see kalavõrk räägiks”. “Kui need asplid räägiksid”. “Kui see imelik saag, millega õllenõule sooni saeti, räägiks”. Eks nad oleks haledasti karjunud. Ja hale see ongi, et küll ei hoia inimesed asju ja need lagunevad enne museaalistumist, küll tulevad sõjad ja muu porno peale. Ja kui on siis üks koht, kus asju naeruväärsuseni ulatuva delikaatsusega käideldud ja varutud (ennesõjaaegseid käepäraseid tööriistu enam kuskilt ei saa ju ka) ja kuhu maailmaparanduslikud ideed ka trampima pole ulatunud, tuleb mingi keravälk ja teeb oma valiku, mida jätta, mida mitte. Kõigist majapidamis-, käsitöö-, kalapüügi-, puidutöö- ja hobuseriistadest pidas ta eluvääriliseks korvi kõhualuste villadega (väärtusetuim vill, kes ei jaga), pundart vanu räbaldunud kärbisekilesid, mõnd modrenset suhkrukotti, võimasinat, ühe ettearmsaima lapse hälli (tead, välk, paar punni mu käest ikka saad), mingit hulka palisid, lasse ja tõrdu, vanavanaema tehtud seepi, soolaliha, väikest juppi linavarudest (kuidas ketramata lina tahmast pesta?), suuri klaaskuule (nagu väikseid akvaariume, aga kinniseid ja kalavaenulikke), rauddetaile tööriistadest (vokist ormiauk, haamreist haamrid jne) ja mingit pudi oli veel. Mis on eelnevaga võrreldes siiski mittemiski. Suur Saar nägi kunagi, kuidas need asjad ja seinad sinna veeti, tema nägi ka, kuidas need tuhahunnikuks muutusid. Ta ilmselt aimab ka, miks tuleb vahel tulepall ja huligaanitseb ja mida sellest arvama peaks. Ja kui ma ta sahinast selle välja jagan, eks ma siis kirjutan edasi.