Terr, Jürr. Kas Teate, natuke nürr on oodata Te ikka veel mitte laekunud vastust aruandele. Kas peame uue kirja kirjutama? Siukse meeleheitliku? Haledakese nagu Makar Devuškin? Nimetuimadki on päris toredalt kirjutanud. Ei hakka siis Teie pärast keegi jalgratast leiutama. Leiaks kirjadekohvrist mõna vana logu ja vuraks sellega Teie meilboksi. Ja materjali oleks. Näiteid algustest paluks võtta ähvardusena.
- Igav, jah igav küll sinuta. Ootame varsti tulevad ju pühad. Kirjuta ikka. (eelm saj 4. kümnend)
- Paistab, et kuri saatus ei soosi minu ekspromt ettevõtmisi. Mina olen siin – N järve ääres – kus Sina praegu olema peaks, kuid Sina oled kuskil mujal.
- Kirjutasin teile mõna aja eest kirja ei tea kas kätte tuli või ei teadustan siis jälle mõne aja kohta enndi elust mõne sõnaga. (eelm saj 3. kümnend)
- Palun Teilt wabanust et teile kohe ei kirjutanud ei nüid inklem weekirnutata. (eel saj 2. kümnend)
- Sa lihtsalt põgened minu eest ja üldse väldid minuga koosolemist. Saan Sinust väga hästi aru. Ära palun jälle pahanda. Kas tõesti on nii raske tõde öelda. (eelm saj 6. kümnend)
Ah, ma ei viitsi enam revideerida neid võimalikke inspiratsiooniallikaid. Aga olge ähvardet.
